Viimased blogi sissekanded

Kanal : Marek Kahro mõtteait

 

08.07.2019

Minu arm ei parane

Tosin tähelepanekut laulupidude kohta1. ParmupillihullusSee oli vist paar aastat tagasi, kui raadiouudistes hõigati välja, et 2019. aasta laulupeo teemaks on "Minu parm". Kikitasin kõrvu ja sügasin kukalt. #18:40 08.07.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

04.07.2019

Kilekott, langenud superstaar

Kaheksakümnendatel tõi Jüri Järvet Draamateatri lavale Neil Simoni menunäidendi "Päikesepoisid" (The Sunshine Boys), kus Järvet mängis ka üht peaosalist, pahurat vana koomikut. Ühes stseenis ilmub Järveti vennapoega kehastav Jüri Krjukov publiku ette, kaasas värvilise pildiga kilekott. #15:42 04.07.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

03.07.2019

Tsensuurist, puurist ja puukuurist

Kes valdab teadmisi, valdab võimu. Pikki sajandeid oli valitsejatel lihtne alamaid vaos hoida, ametlikul tasandil anti neile riigikorraldusest teada vaid nii palju kui vajalik. Kirjaoskamatu rahvas pidi troonisaalides sündinud käske täitma, pisike matsipea ei kõlvanudki mõtlemiseks. #19:08 03.07.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

09.06.2019

Mäng, mida ei võideta

Enamik laule kõnelevad armastusest. Kõik armastuslaulud on kurvad, isegi siis, kui need kõlavad mažooris. Elu on mäng, kus tehakse panuseid armastuse heleroosades pennides ja inimene seda mängu ei võida. Armastus, olgu see nii võimas, väärtuslik ja püha kui tahes, ei võida kunagi. #14:11 09.06.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

07.06.2019

Tšehhovi püss ja Barõšnikovi jalg

Hea kirjanik peaks olema apoliitiline, aseksuaalne ja ateist. Need omadused annavad talle neutraalse platvormi, millelt maailma ja inimesi vaadelda. Aga väga heaks ei saa ta kunagi, proovigu palju tahes. Väga hea kirjanik peab olema tsentrist, biseksuaal ja panteist. #17:28 07.06.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

08.05.2019

Miks nad laua peale ronivad?

Ajakirjandusest võib hirmuäratavalt sageli lugeda lauljatest ja näitlejatest, kes esinevad lavalaudadel. Võtab kukalt kratsima. Tavaliselt ronitakse laua peale purjuspäi, kui viin odavalt käes ja labrakas liiale läeb. #15:38 08.05.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

04.05.2019

Kaksteist kuuske

Mets lõhnab magusalt. Toomingad õitsevad. Soe mahlakuu on puud varakult haljendama pannud. Iga samm krõbiseb, praksub ja sahiseb. Täpselt viisteist aastat tagasi pistsin mulda kümneid ja kümneid okaspuumudilasi. Vaevu põlvepikkustest kuuskedest ja mändidest on sirgunud uhked mürakad. #15:05 04.05.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

25.04.2019

Kõige tähtsam on raha

Suurim mure, mis Eesti ühiskonda piinab, on vaesus. Teisiti öeldes: lihtlabane rahapuudus. Viletsuses elavate inimeste hulk kasvab, olgu võimul vasak- või parempoolsed, mütsid või kaabud, eeslid või oravad. Mullu väljastas statistikaamet kiretu pressiteate: "Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal 22,6%. #15:12 25.04.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

20.04.2019

Botaanikaaed risti all

Vaadake lilli, kuidas nad ei ketra ega koo, aga ma ütlen teile, isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud kui igaüks neist. #14:41 20.04.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

14.04.2019

Kõva sõna

Milline sõna peegeldab kõige paremini Eestit ja eestlust ning annab edasi meie keelele ja kultuurile omast? Rahvusringhäälingu korraldatud hääletusel valiti selleks sõnajalaõis. Mõnevõrra üllatav, aga kui mõtlema hakata, siis küllaltki loogiline valik. #15:43 14.04.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

04.04.2019

Jumala kell käib ette

Kumb on hirmsam: surra liiga noorelt või liiga vanalt? Noorelt lahkunul jääb palju tegemata ja nägemata, viljad jäävad valmimata. Ent surm säästab teda ka õudsest piinast: raugastumisest. Oleks ju tore mõelda, et vananemine on küpsemine ja inimhing käärib aastatega üha paremaks nagu hõrk vein. #14:35 04.04.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

01.04.2019

Hitler maeti juudi kalmistule

Pikka aega oli selgusetu, kuhu maeti 1945. aasta aprillis kommunistide poolt mõrvatud Jeesuse asemik maa peal, Adolf Hipster (kunstnikunimega Hitler). #14:03 01.04.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

25.03.2019

Pesapuu ja neetud raud

Koduigatsus, olgu see nii kurb, traagiline ja lämmatav kui tahes, kuulub kahtlemata eestlaslike iseloomuomaduste põhikomplekti. Punane vägivald jättis läinud sajandi neljakümnendail kodutuks kümneid tuhandeid eestlasi. Tagasi igatsesid need, kes viidi itta ja need, kes pagesid läände. #14:55 25.03.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

21.03.2019

Ristimõts jääs märgutama

Ettekujutus ütest paarisaa aasta tagutsõst matussõrongistKerigukell kumisõs üle keväjädse mõtsa. Matussõrong pidä kinni vana jürre pedäjä man. Austõt külämiis võtt vaiva väidse ja lõikas puu sisse väiku risti. Koorõ alt igritses kuldnõ vaigupissar. Tsirtsatas viina. #10:32 21.03.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

11.03.2019

Loojal on lootust

Küsimus „kuidas ma tean, et ei tea?“ on kuratlik. Kui ma tean, et ma midagi ei tea, siis järelikult ma juba tean midagi. Just sellelt pinnalt annabki teadmiste ja mõistmise poole pürgida. Pole lollimat tüüpi, kui see, kes arvab, et ta on valmis tark. #14:49 11.03.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

24.02.2019

101 Eestimaad

Eesti koosneb uskumatult paljudest maadest, igaühel sada üks nägu. Eestlaste maa ulatub Kihnumaast Peipsimaale, Virumaalt Võrumaale. Tuuled puhuvad üle Saaremaa ja Hiiumaa, riivavad Muhumaad, ruttavad läbi Järva-, Rapla- ja Harjumaa. #14:58 24.02.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

20.02.2019

Ebaõiglane riik kõigile!

Mis on tähtsam: vabadus või võrdsus? Kuidas vastata, kui kuri sfinks peaks põõsast välja kargama ja õnnetule teekäijale taolise viguriga küsimuse esitama? Kumba valida? Mõlemad oleks nagu head variandid. Aga ajalugu näitab, et mõlemat korraga ei saa. #16:24 20.02.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

05.02.2019

Keha pole enda teha

Malbelt mõrvapaigalt leiti lömastatud kolbaga laip. Õõva tekitav roim pandi toime taunitava, ent pädeva relvaga - sepahaamriga. #12:29 05.02.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

Imedest ja imemisest

Ettevõtja peab olema ettevõtlik, looja loov. Igasugune tõsine ettevõtmine nõuab hoolt ja täpsust, looming sisaldab riske. Seetõttu on ettevõtja-loovisiku (need on ju põhimõtteliselt üks ja sama) tähelend piiratud tema loomusega. Arg inimene ei sobi äri- ega kunstitegijaks. #12:24 05.02.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

30.01.2019

Head Tammsaare päeva!

Milleks on vaja eesti kirjandust? Selle lihtsa küsimuse peale võib kergesti kimbatusse sattuda. Kas eesti rahvas vajabki enam oma kirjandust? Turumajanduse rusikareegel ju ütleb: kui pole nõudlust, ei saa olla ka pakkumist. Praegu on turul ülepakkumine ehk raamatuid palju, lugejaid vähe. #13:27 30.01.2019 kanalilt Marek Kahro mõtteait

 

Kajastused